Osavõtjaid 12-20.
ETTEVALMISTUS MÄNGUKS
Väljaku suurus on 15-20 x 50-60m. Väljaku ühte otsa märgitakse kodujoon ja selle ette kodupesa raadiusega 1m. Väljakule märgitakse neli välispesa raadiusega 2m ja 10m kaugusele kodupesast kodujoonega paralleelne püüdmisjoon (Vaata joonist!). Pesade tähistamiseks võib kasutada lippe või odasid. Mängijad jaotatakse kahte võrdarvulisse võistkonda. Üks võistkondadest - lööjad-jooksjad (vastavalt loosimise tulemusele) - asub kodujoone taha, teine aga - püüdjad - väljakule laiali. Üks püüdjatest on kodupesavaht. Mänguvahendiks on jalgpall.
MÄNG
Lööjad määravad kindlaks löögi järjekorra ja algussignaali järel lööb esimene lööja jalaga pesavahi poolt kodupessa asetatud palli väljakule ning jookseb ise kohe väljaspool kaldteed (piir või mõtteline joon kodupesa ja esimese välispesa vahel) esimesse pessa.Samal ajal üritavad püüdjad, kes enne löögi sooritamist ei tohi asuda kodujoonele lähemal kui 10m (püüdmisjoon), palli kätte saada ja seda võimalikult kiiresti pesavahi kätte tagasi visata. Pesavaht asetab palli kohe kodupessa ja hüüab samal hetkel valju häälega "STOPP!".
Kui lööja selleks ajaks esimesse pessa ei jõudnud, peab ta kodujoone taha tagasi tulema ja oma löögi järjekorda ootama jääma. Kui ta aga jõudis pessa, võib ta pärast teise lööja lööki jätkata jooksu järgmistesse pesadesse. Hea löögi korral võib jooksja kohe jätkata jooksu, eriti õnnestunud löögi korral aga läbida kõik pesad ja jõuda tagasi kodujoone taha.
Iga jooksja, kes jõuab pärast kõigi välispesade läbimist kodujoone taha tagasi kahe või enama löögi vältel, toob oma võistkonnale ühe punkti. Kui ta läbib aga terve ringi oma löögist ilma, et pall jõuaks vahepeal kodupessa, toob ta võistkonnale 2 punkti. Kui hetkel, mil pesavaht hüüab "STOPP!", asub jooksja kahe pesa vahel, peab ta viivitamatult eelmisse pessa tagasi jooksma. Kuni ta sinna tagasi jõuab, hoiab pesavaht palli kodupesas kinni. Niipea, kui jooksja jõuab tagasi pessa, peab pesavaht palli vabastama järgmiseks löögiks. Kui pessa tagasi tuleva jooksja eelmine pesa on järgmise jooksja poolt hõivatud, on tagasi pöörduja "haavatud" ja peab ilma punktita kodujoone taha tagasi tulema.
Pesades asuvad jooksjad võivad alustada jooksu löögi hetkest alates. Viletsa löögi korral võivad jooksjad pesades oodata järgmist lööki. Kui püüdjatel õnnestub lööja poolt löödud pall õhust kinni püüda, peavad kõik jooksjad "haavatutena" ilma punkte toomata kodujoone taha tagasi tulema. Neljandas pesas olnud jooksja võib jõuda kodujoone taha enne, kui kõrgele löödud pall õhust kinni püütakse. Sel juhul toob ta võistkonnale punkti.
"Haavatute" tagasijõudmist pesavaht ootama ei pea, vaid asetab palli kohe järgmiseks löögiks kodupessa. Kui lööja sooritab vale löögi, s.o. lööb palli enne esimest või neljandat pesa tähistavat lippu või oda küljejoonest välja, peab ta selle ise kodupessa tagasi tooma. Ükski teine lööja ega jooksja vale löögi palli puutuda ei tohi. Kui seda aga puudutab keegi püüdjatest, loetakse löök õigeks ja mäng jätkub. Vale löögi korral jooksjad pesast pessa jooksta ei tohi ja jäävad endistele kohtadele. Vale löögi sooritanud lööja aga jääb pärast palli tagasitoomist ootama oma uut löögi järjekorda.Mängitakse vaheldumisi lööjatena ja püüdjatena näiteks 5+5 minutit. Selliseid 5+5 minutit kestvaid voorusid võib vastavalt eelnevale kokkuleppele mängida kaks kuni neli korda.
KARISTUSED
Kohtunikul (õpetajal) on õigus võistkonda karistada punkti äravõtmisega, kui:
1. pesavaht või püüdjad venitavad tahtlikult (põhjendamatult) palli mängu panekuga,
2. püüdjad segavad tahtlikult pesajooksul olevaid jooksjaid,
3. keegi püüdjatest seisab löögi momendil kodupesale lähemal kui 10 m,
4. lööjad muudavad löögijärjekorda (lastakse tugevamatel lööjatel lüüa väljaspool järjekorda).
Mängureeglid koostas Jaan Tamm (Tihemetsa tehnikumi kehalise kasvatuse juhataja)
