pühapäev, 29. november 2009

Tänan, ma ei suitseta!

Maria Teivelaur, Akadeemia Nord professor: Suitsetamise ja stressi uurimisega on tegelnud paljud teadlased üle kogu maailma. 1980ndatel aastatel seoses tehnika olulise edasiarenguga täiustus ka suitsetamise uurimine ja seda hakati uurima lisaks kognitiiv-käitumuslikule tasandile ka põhjalikult molekulaar-geneetilisest ning neurofüsioloogilisest küljest.

Kui küsida inimestelt, miks nad suitsetavad, siis tuuakse esile sagedamini järgmised põhjused: negatiivne tunne, meeleolu langus ja söögiisu vähendamine, vaimse aktiivsuse ja positiivse tunde suurendamine, harjumus.

Kellest saab suitsetaja
Kõik eelpool esiletoodud põhjused on seotud nii stressi kui ka toimetulekuga. Domineerima jääb vaid küsimus, miks osa inimesi tuleb stressis edukalt toime suitsetamata, teine osa inimkonnast aga vajab suitsetamist. Kaasaegsed uuringud näitavad, et nii inimese geenid, kui ka teda ümbritsev keskkond on määrava tähtsusega, kellest saab suitsetaja või mitte. Eeldused suitsetamiseks annab kahtlemata isiksuse omapära ja kirglikuks suitsetajaks võib inimese tõugata temas leiduvate psühhopatoloogiliste ilmingute olemasolu. Viimaseid diagnoositakse suitsetajatel 2-3 korda sagedamini kui suitsetamist mitteharrastavatel inimestel. Encyclopedia of stress (2000) andmetel esineb suitsetajatel sagedamini kui mittesuitsetajatel ärevushäireid, depressiooni, hüperaktiivsusega kaasnevat tähelepanu defitsiiti, sõltuvust ja isiksushäireid.

Kindlasti tuleb esile tuua, et neurotism on väga laialt leviv suitsetajate hulgas. Nagu teada, sisaldab neurotism kui psühholoogilis-psühhiaatriline mõiste endas nii ärevust, meeleolu langust, viha, raevu, psühholoogilist haavatavust. Suitsetajate isiksuses tuleb esile tuua impulsiivsust ja sensatsioonijanu. Samuti märgitakse veel küünilisust, keskmisest madalamat faktide teadvustamise astet (eelistatakse intuitsiooni, alateadvust).

Nikotiin vähendab pinget
Teadlased on leidnud, et geenid, mis ajendavad impulsiivset käitumist ja mittesotsialiseerunud sensatsioonivajadust, soodustavad ka antisotsiaalset käitumist, mõnuainete kasutamist, sealhulgas suitsetamist ja alkoholismi. Psühholoogilised eksperimendid näitavad, et suitsetamine vähendab ka tüdimuse- ja tühjusetunnet, mis tekib suitsetajatel sagedamini, kui mittesuitsetajatel. Biokeemilised uuringud toovad esile nii suitsetajate kui ka alkoholi tarvitajate juures madala dopamiini ainevahetustaseme. Nikotiin mõjutab ka atsetüülkoliini hulka ajus. Ammugi teada on fakt, et suitsetamise tagajärjel suureneb südamelöökide arv, kõrgeneb vererõhk ja vere kortisooli sisaldus. Seega nikotiin teeb inimese erksaks, vähendab psüühilist pinget, aktiviseerib mälu.

Suitsetamist võime vaadelda kui toimetulekuviisi oma psüühiliste pingetega. Selle juures tuleb esile tuua automaatne ja sundtegevus ning füüsiline sõltuvus. Paljud eksperdid leiavad, et automaatne õppimiskomponent omab suitsetajate juures suuremat tähtsust kui füüsiline sõltuvus. Nagu teada, on automatiseerunud käitumine psühholoogilis-bioloogiline akt ning mitteteadlik. Seetõttu on raske ka nikotiinsõltuvusest vabaneda. Juhul kui krooniline suitsetaja pole mõnda aega suitsetada saanud, tekivad tal abstinentsi e ärajäämanähud.

Kiire ja kindel otsus
Abstinentsi korral muutub meeleolu pahuraks või depressiivseks, tekivad unehäired, suureneb ärritatavus, viha, vahel ka isu ning väheneb kontsentratsioonivõime. Seega suitsetamisest loobumine suurendab inimeses pingetunnet, mida ta püüab vähendada uue suitsusõõmuga. Samas on aga kõigile teada, et nikotiin mõjub organismile kahjulikult, väljaarvatud mõned lühiajalised psüühilise enesetunde positiivsed momendid ja needki on tegelikult petlikud.

Kindlasti on vaja teadvustada, et stressi leevendamiseks on palju teisi mooduseid. Kui palju aga oleme võimelised muutma oma harjumusi, oleneb meie emotsionaal-tundelisest sfäärist. Kindlasti peaksime oma käitumist rohkem ka teadvustama, et paremini toime tulla kiusatustega — võidelda oma suitsetamisharjumusega. Leidub ka üksikuid suitsetajaid, kes võivad teha kiire ja kindla otsuse oma tervise kasuks ja lausuda suitsu pakkuvale kaaslasele: ”Tänan, ma ei suitseta!”